Kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksi määratlus

Kohaliku omavalitsuse võimekuse indeks (KOV-indeks) näitab linna või valla erinevate võimete summat (nt kvantitatiivne võimekus ehk ressursid, süsteemi mitmekesisus, suhteline võimekus) ehk kohalike omavalitsuste üksuste potentsiaali midagi ära teha. KOV-indeks väljendub samaaegselt nii kohalikku kujundavates eeldustes (nn haldussuutlikkus) kui ka selle valitsemise üldisemates tulemustes kohaliku omavalitsuse territooriumil. Viimasel juhul mõõdetakse võimekust kaudselt – saavutatud tulemused ei saa olla nõrgemad kui kohalike omavalitsuste üksuse suhteline võimekus, küll võib aga võimekus ületada konkreetsel aastal või ajavahemikul saavutatud tulemusi. Tuleb tähele panna, et KOV-indeks ei arvestata linnade ja valdade sellisel hindamisel kohaliku omavalitsemise vajaduste poolt ning tulenevalt ka võimekuse (haldussuutlikkuse) ja vajaduste omavahelist suhet.

Kõige üldisemalt saab eristada kahte peamist kohalike omavalitsuste üksuste dimensiooni. Esiteks, kohaliku omavalitsuse üksused kui territoriaalsed üksused. Siin on oluline võimekus, mis tuleneb territooriumist ja korporatsiooni liikmetest – elanikest ja nende poolt moodustatud kõikvõimalikest organisatsioonidest, ühendustest, võrgustikest. Teiseks, kohaliku omavalitsuse üksused kui valitsemis- ja haldamisstruktuurid, mille võimekus väljendub kõige olulisemalt autonoomses esindusdemokraatias, kohaliku elu korraldamise võimes ja avalike teenuste osutamises. KOV-indeksis võetakse mõlemat nimetatud kohaliku omavalitsuse dimensiooni arvesse võrdses ulatuses ja kummaski eristatakse kolm indeksi komponenti, kokku on komponente kuus. Kohaliku omavalitsuse üksuse kui territoriaalse üksuse võimekuse mõõtmisel kasutatakse lisaks otseselt definitsioonist tulenevale komponendile (A1 – Rahvastik ja maa) veel kohaliku majanduse (A2) ja elanikkonna heaolu (A3) kui valdade ja linnade võimekuse kõige olulisemaid aspekte iseloomustavaid komponente. Kohaliku omavalitsuse poolt kirjeldatakse läbi valitsemise, haldamise ja teenuste osutamise organisatsioonilise võimekuse (B1), kohaliku omavalitsuse finantsvõimekuse (B2) ja kohalike avalike teenuste osutamise võimekuse (B3). Indikaatorite puhul seati kriteerimiks, et andmed kogutakse riiklikel registritel ning eraldi algandmete kogumist läbi ei viia.

KOV-indeksi arvutamist alustatakse üksikute indikaatorite väärtustest. Iga indikaatori väärtuste alusel järjestatakse kohaliku omavalitsuse üksused ning vastavalt positsioonile paremusjärjestuses antakse neile punktid. Üksikute indikaatorite järgupunktide keskmistamisel on saadud kohaliku omavalitsuse võimekuse kuue komponendi indeksi väärtused ning nende keskmistamisel kohaliku omavalitsuse võimekuse üldindeks.

KOV-indeksi optimaalseks mõõtmisperioodiks on 4 aastane ulatus, kuna selliste arvutuste tulemused on vähemtundlikud üksiksündmustest tulenevatest kõikumistest aastate lõikes. Näitajate väärtused arvutatakse ka iga-aastaselt. Seega võimaldab KOV-indeks hinnata lühiajalisi ja keskpika perioodi jooksul toimunud muutusi KOV-üksuste suhtelise võimekuse tasemes.

KOV-indeksi koostamise tulemusena on kohalike omavalitsusüksuste kohta loodud ühtsetest andmedefinitsioonidest lähtuv andmekogu. Kokku on näitajaid 29 ja nende põhjal on alates 2005. aastast võimalik analüüsida linnades ja valdades toimuvaid arenguid. Andmed on ennekõike kasutamiseks kohalike omavalitsuste ametnikele ja poliitikutele, et indikaatorite aegreal analüüsida oma omavalitsusüksuses toimunud arenguid. Vajadusel seda ka võrdluses teiste kohalike omavalitsustega.

KOV-indeksi indikaatoritel on viidud läbi valdkondlikke analüüse, mille tulemused on samuti avalikkusele kättesaadavad KOV-indeksi esitlustes. KOV- indeksi arvutuste läbiviimist rahastab EV Siseministeerium.

Vaata Geomedia kodulehel rubriiki KOV-indeksarvutused: http://geomedia.ee/tehtud-tood/