Kompetentsipõhine juhtimine

Statistikaametil ilmus trükis „Eesti piirkondlik areng 2016“. Selles on avaldatud artikkel „Kohalike omavalitsuste teenistujate kompetentsipõhine koolitusvajaduse hindamine“, mille autoriteks on Rivo Noorkõiv ja Mari Nõmm. Töö sisaldab ulatuslikku teoreetilist käsitlust kompetentsipõhise juhtimise kasutamisest seoses organisatsioonide vajadusega suurendada võimekust läbi üksiktöötajate ja -juhtide tegevuse. Artiklis avaldatakse kohalike omavalitsuste sotsiaal-, hariduse, arengu kavandamise ja planeeringu valdkonnas töötajate küsitluse tulemused viies põhikompetentsis: avaliku võimu esindamine (13 väidet), avalike teenuste osutamine (14), töö korraldamine (14), koostöö (9) ja kommunikatsioon (11). Koolitusvajaduse analüüsimiseks pidid vastajad hindama, mil määral kirjeldavad väitena esitatud käitumised nende tööalast tegevust. Kasutati enesehinnangu skaalat. Kasutatud metoodikat on võimalik rakendada nii riigi tasandil tervikuna – näiteks vajaduspõhiste koolitusprogrammide kujundamisel omavalitsusüksuse teenistujate tarbeks – kui ka konkreetse linna või valla tasandil, näiteks arengu- ja hindamisvestluste taustana, konkreetse kohaliku omavalitsuse vajadustest lähtuvaks ja ametikoha spetsiifikat arvestavaks kompetentsimudeli väljatöötamiseks, teenistujate arenguvajaduse määratlemiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks. Võib arvata, et haldusreformi käigus toimuvad muutused ühest küljest suurendavad vajadust kohalike omavalitsuste teenistujate kompetentsipõhise juhtimise järele ning teisalt toetavad selle rakendamist kuna reformi käigus toimub paljudes omavalitsusüksustes töökorralduse uuendamine. Vt artiklit: http://www.stat.ee/valjaanne-2016_eesti-piirkondlik-areng-2016